Ajalugu

Elsa Rikandi

Jõelähtme valla kultuuripärl ja muusikaelu kujundaja

Elsa Rikandi on kujunenud aastate jooksul Jõelähtme vallas kultuuri ja hariduselu sümboliks. Teda mäletatakse kui energilist ja särasilmset pedagoogi, koorijuhti ning muusikaelu edasiviijat, kelle pärand elab siiani kohalikus traditsioonis.
Elsa sündis 26. juulil 1921. aastal ja käesoleval aastal tähistame tema 105. sünniaastapäeva.

Pärast Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala lõpetamist ja aastaid Tallinna Muusikakeskkoolis õppealajuhatajana töötamist, asus Rikandi 1976. aastal pensionipõlves tööle Jõelähtme 8-klassilise kooli muusika- ja klaveriõpetajana.

Jõelähtme muusikaelu edendamine sai tema südameasjaks. Tänu temale kutsuti kokku lauluhuvilisi täiskasvanuid ning loodi Jõelähtme segakoor, naisansambel, meesansambel, rahvamuusikaansambel. Koolis alustasid tegevust lastekoor ja poistekoor. Lastekoorid osalesid 1977. aasta suvel IV Koolinoorte laulu- ja tantsupeol. Jõelähtme segakoor osales oma tegevusaja jooksul kõigil üldlaulupidudel.

Elsa Rikandi algatusel taaselustati 1979. aastal laulupäev, millest on saanud Jõelähtme valla kultuurisümbol – Jõelähtme Laulupäev. See on pika ajalooga laulupeotraditsioon, mida tänaseks on peetud Jägala joa kallastel juba aastakümneid.

Tunnustamaks tema erakordseid teeneid ja viljakat tegevust Jõelähtme valla kultuuri arendamisel ja järjepidevuse kindlustamisel, asutas Jõelähtme Vallavolikogu 1996. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia. See on valla suurim tunnustus, mida antakse välja silmapaistvatele kohaliku kultuuri edendajatele. 2023. aastal avati Jõelähtme rahvamaja ees tänuks tehtud kultuuritööle Elsa Rikandi nimeline mälestus-tänupink.

(Artikli koostas Kersti Laanejõe Kostivere kooli ajalehte “Tagapink” detsembris 2025)

LAULUPÄEVAD

Elsa Rikandi pani  koos külanõukogu esimees Elve Toome ja Jõelähtme rahvamaja juhataja Maie Jakobiga aluse Jõelähtme külanõukogu laulupäevadele, mis on toimunud alates 1979 aastast. Laulupeo pidamiseks valiti vana jõesäng Jägala jõe ja Jõelähtme jõe kohtumiskohas. Olid hirmud ja kahtlused, et veekohin võib  laulukooride hääle mujale viia, mitte kuulajateni. Kui sajab vihma , kuhu siis rahvas panna?
Tänaseks on kordaläinud laulupäevi toimunud Jägala-Joal juba 24 korda.

I Jõelähtme laulupäev 17. juuni 1979.a.

Jõelähtme esimene laulupäev korraldati 1979.a. 17.juunil Jägala-Joal.

Avasõnaga esines Jõelähtme külanõukogu esimees Helve Toome. Lauluplatsile sammusid rongkäigus Aruküla, Raasiku, Jõelähtme ja Tallinna NLV segakoor, Tallinna NLV ametiühinguklubi rahvamuusikaansambel ja Jõelähtme 8- klassilise kooli rahvatantsijad.
Rongkäik alustas sammumist lauluplatsile „Lundi“ veski juurest.

ET üritus oli pühendatud rahvusvahelisele lasteaastale tulid esinema ka peo kõige nooremad taidlejad, Jõelähtme 8 klassilise kooli rahvatantsurühmad. Lapsed tantsisid eesti rahvatantse „ Ringiratast“, „Oigea ja vasembat“, „Kalamiest“, „ Raabikut“.  Tantsud õpetas lastele selgeks Neida Tuisk.
Dirigendikepp käis käest kätte. Koore juhatasid Ene Müürisepp, Hiie Rikandi, Endla Koitla, Elsa Rikandi ja Ahto Nurk. Peo viimase palana kajas ühendkooride esituses „ Tuljak“.

II Jõelähtme laulupäev 17. juuni 1980.a.

17. juunil 1980. a toimus  II Jõelähtme laulupäev, mis oli pühendatud ENSV 40. aastapäevale. Laulupäeva üldjuht oli Ahto Nurk.
1980. a Jõelähtme laulupäeval esineti juba „ Jõelähtme“ rahvarõivastega, mis sai muretsetud Kostivere sovhoosi poolt ja mida hakati õmblema alles 1980. a kevadel. Pluusid (käised) tikiti ise. Lõiked muretses Jõelähtme Kooli õpetaja H. Joost. Samuti valmistati kollased pottmütsud, mille lõiked saadi Loksa segakoorilt. Meeste ülikonnad valmistati Loksa ateljees Kostivere sov. kuludega.

III Jõelähtme laulupäev 21.juuni 1981.a.

21.juuni 1981. a kell 14.00 toimus III Jõelähtme Laulupäev.
Laulupäeva rongkäik alustas liikumist „Lundi“ veski juurest, mis kuulus Kostivere sovhoosile ja oli seest kujundatud mugavaks jahilossiks – saunaks.
  Avasõnad Jõelähtme külanõukogu esimees Elve Toome.
  Avalaul ühendkooridelt „Koit“ M. Lüdig juhatas Ahto Nurk.
Esmakordselt lehvib Jägala joal ka Jõelähtme segakoori lipp, mis valmis 1980. a. üldlaulupeoks. Kunstnik Raimo Sau. Lippude paigutamiseks sai sovhoosi töökojast palutud vastava pikkusega raudtorud, mis maa sisse suruti.
Külalisesineja oli Tõnu Aav.
Laulupäeva orgkomitee esimees Elve Toome.
Üldjuht Ahto Nurk

IV Jõelähtme laulupäev 13.juuni 1982.a.

IV Laulupäev  toimus Jägala-Joal 13. juuni 1982. a. ja oli pühendatud Nõukogude Liidu moodustamise 60. aastapäevale.
Laulupäeva orgkomitee esimees Elve Toome
  Laulupäeva üldjuht oli Elsa Rikandi.
Taimi Saarma on igal laulupäeval olnud teadustaja ja vahetekstide ettekandja.
Külalisesinejaid oli Arukülast, Maardust, Raasikult ja Kuusalust.

V Jõelähtme Laulupäev Jägala-Joal 1983.a.

V Laulupäev Jägala-Joal 1983.a. Külaliseks oli Sulev Nõmmik.
Laulu „ Jägala Juga “ esiettekanne. Laulu sõnade autor oli Raimond Kaugver. Viisi autor Raivo Kõrgemägi Tallinna muusikakoolist. Asendas peol ka koorijuhina Elsa Rikandit.

VI Jõelähtme Laulupäev toimus 1. juuli 1984. a.

VI Laulupäev toimus 1. juuli 1984. a. Jägala – Joal. Laulupäev oli pühendatud Eesti NSV vabastamise 40. aastapäevale.
  Laulupäeva üldjuht oli Elsa Rikandi. Avalood olid ühendkooride esituses M. Lüdig „Koit“ja R. Kõrgemägi „Jägala juga“.
  Külalisesinejad olid Aruküla kergemuusika koor, Keila kultuurimaja segakoor, Kose naiskoor “Krõõt“. Samuti oli esinejaid Kuusalust, Loksalt, Maardust ja Raasikult.

VII Jõelähtme Laulupäev toimus 30.juuni 1985.a. 

VII Laulupäev toimus 30.juuni 1985 Jägala- Joal. Laulupäev oli pühendatud Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 40. ja Eesti NSV 45. aastapäevale.
Peo üldjuht oli Elsa Rikandi. Avalugudeks olid juba traditsiooniks saanud M. lüdig „ Koit“ ja R. Kõrgemäe „Jägala juga“.
Külalisesinejad olid Maardu, Raasiku ja  Aruküla segakoor. Loksa Keskkooli lastevanemate segakoor, segakoor „Keila“, Tallina naiskoor „ Ilo“, Tallinna Kõrgkoolide lõpetanute segakoor. Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitussõjakooli puhkpilliorkester juhendas major Boris Iltsenko.
Peo lõpetasid laulud G. Ernesaks“ Mu isamaa on minu arm“ ja R. Kull „Kodumaa“.

VIII Jõelähtme Laulupäev, mis toimus 29.juunil 1986.a.

VIII Laulupäev, mis toimus 29.juunil 1986 oli pühendatud Rahvusvahelisele rahuaastale. Nagu tavaks toimus pidu Jägala- Joal.
Peo üldjuhiks oli Elsa Rikandi. Peo avasid juba  traditsiooniks saanud M. Lüdig „ Koit“ ja R. Kõrgemäe „ Jägala – juga“ ja lõpetasid   G. Ernesaks „ Mu isamaa on minu arm“ , R. Kull „Kodumaa“.

IX Jõelähtme Laulupäev toimus 28. juunil 1987.a.

IX Laulupäev toimus 28. juunil 1987 Jägala – Joal. Laulupäev oli pühendatud sel korral Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevale.
Peo üldjuht oli Peeter Peterson ja peo aujuht Elsa Rikandi. Traditsioonilist avalaulu „ Jägala juga“ juhatas noor Silja Trisberg.

X Jõelähtme laulupäev 4. juunil 1988.a.

X toimus Laulupäev 4. juunil 1988.
  Peo aujuht Elsa Rikandi. Üldjuhid olid Peeter Peterson ja Silja Trisberg. Alguses traditsiooniline M.Lüdig „Koit“ja R. Kõrgemäe „Jägala – Juga“. Ja lõpus G.Ernesaks“ Mu isamaa on minu arm“ ja R.Kulli
„ Kodumaa“

XI Jõelähtme laulupäev 2. juulil 1989.a.

2. juulil 1989 toimus XI Jõelähtme Laulupäev.
  Peost on olemas tänukiri Silja Trisbergile.

XII Jõelähtme laulupäev toimus 17. juuni. 1990.a.

Jõelähtme XII laulupäev toimus 17. juuni. 1990.a.
  Peo korraldaja oli Orgkomitee.
Avalauluks oli E. Võrk „ Eesti Lipp“ , mida juhatas Silja Trisberg.
Külalisi oli ka üle piiri, Poola Toruni linna Wojewodzki Kultuurimaja noorte folkloori- ja rahvatantsuansambel ja Soomest Riihimäe meeskoor.

XIII Jõelähtme laulupäev toimus 22. juuni. 1991.a.

22. juuni 1991 toimus XIII Jõelähtme laulupäev. Avalauludeks olid E. Võrk „ Eesti lipp“, F. Pacius „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ühendkoore juhatas Mare Russak. Nagu eelneval aastal olid ka sel aastal välisesinejad Poolast.

1993 ?

XV Jõelähtme laulupäev toimus 26. juuni. 1994.a.

26. juunil 1994 toimus XV Jõelähtme valla laulupäev. Üldjuht oli Ahto Nurk. Peo korraldajad Jõelähtme Vallavalitsus, Loo Rahvamaja, Jõelähtme Rahvamaja.
Avaleelo tegi Laine Mesikäpp.
Avakõne tegi Taimi Saarma.
  Avalauluks oli M. Lüdig „ Koit“. Koori juhatas Silja Trisberg.

Raasikult oli memmede rahvatantsurühm – Sirje Saluste juhtimisel
Raasiku folklooriansambel ja Raasiku Puhkpilliorkester – juhendas Aarne Rütter
Kostivere kooli rahvatantsurühm oli koos juhendaja Karin Saarmaaga.
Kolga rahvatantsurühm ja juhendaja Tõnu Lindvest
Kontserdi lõpetas T. Mägi „Koit“

1995?

XVII Jõelähtme laulupäev toimus 8. juuni. 1996.a.

08.06.1996 toimus XVII laulupäev. Samal laulupäeval anti  Silja Trisbergi ettepanekul esmakordselt üle Jõelähtme vallavalitsuse poolt loodud Elsa Rikandi kultuuripreemia ja lubati hakata preemiat igal aastal välja andma.
  Laulupäeval osales 24 kollektiivi 548 esineja ja 32 juhiga. Sel korral oli enamus esinejaid täiskasvanud. Arvati, et laste eemalejäämise põhjus oli, et jäi õigeaegselt ilmumata lastelaulude kogumik.
Väikesed rahvatantsijad olid kohal Loolt ja Neemest.
  Muretseti  unarusse jäänud rahvatantsu pärast ja märgiti sedagi, et koorid on kokku kuivanud.

XVIII Jõelähtme laulupäev toimus 15. juuni 1997.a.

15.juunil 1997 toimus Jägala – Joal XVIII Jõelähtme Laulupäev.
Peo üldjuht oli Ahto Nurk
Peol esinenud kollektiivid:
Lysekili Kirikukoor Rootsist – dirigent Uoke Svensson
Kehra Segakoor – dirigent Endla Koitla
Jõelähtme Valla Ühendsegakoor – dirigendid Ahto Nurk ja Aare Värte
Maardu segakoor – dirigent Maarika Aarnis
Raasiku Segakoor – dirigent Vesta Kitsnik
Riisipere Kammerkoor – dirigent Pille Roomere
Loo Kammerkoor – dirigent Marek Lobe
Kose Naiskoor „Krõõt“ – dirigendid Maiu Roosa ja Angela Kadarik
Saue Naiskoor – dirigent Sirje Ojavee
Tütarlastekoor „ Siuru Tallinnast – dirigent Marek Lobe
Harjumaa Ühendpuhkpilli Orkester – dirigendid Ott Kask, Kahro Kivilo, Olev Roosa
Salme Kultuurikeskuse Rahvalauluansambel „ Ants ja Liisu“– kunstiline juht Ahto Nurk
Loo Rahvamaja Rahvalauluansambel „ Lootar“ – kunstiline juht Ahto Nurk
Maardu Memmede Rahvatantsurühm – juhendaja Tiina Soans
Kose – Uuemõisa Segarahvatantsurühm „Kapak“- juhendaja Leida Tiis
Kostivere Põhikooli Rahvatantsurühm – juhendaja Svetlana Siltšenko
Peo organisaatorid: Jõelähtme Vallavalitsus, Loo Rahvamaja, Jõelähtme Rahvamaja
  Üritusest olemas tänukiri Svetlana Siltšenkole

XIX Jõelähtme laulupäev toimus 20. juuni 1998.a.

20. juuni. 1998 toimus Jägala – Joal  XIX  Jõelähtme laulupidu. Sel korral sadas palju vihma. Õnneks ei rikkunud sadu esinejate tuju. Erilise tänu osaliseks sai Kuusalu Kammerkoor, mille lauljad jätsid esinedes mulje, et paistab päike.
Laulupäeva kunstiline juht oli Ahto Nurk. Laulupäeva toetas Harjumaa Omavalitsuste liit.
Avasignaal oli Toivo Luhats karjapasunal.
Avalauluks oli, nagu tavaks  M.Lüdig „ Koit“ mida juhendas Ahto Nurk.
Avakõne oli Jõelähtme vallavanema Taimi Saarma poolt.
Pärast kõne Eesti Vabariigi hümn.

 XX Jõelähtme laulupäev toimus 26. juuni 1999.a

26. juunil 1999 toimus Jägala – Joal  XX Jõelähtme Laulupäev.
  Avalaulu juhatas sisse Ahto Nurk.
Avakõne pidas Taimi Saarma.

Osalejad olid:
Segakoorid:
Aruküla segakoor – Endla Koitla, Krista Tiismaa
Jüri segakoor – Merle Nisu
Kehra segakoor“ Helin“ – Ene – Lembi Müürsepp
Kiili segakoor – Kaili Lass
Kolga – Kuusalu Ühendatud Segakoor – Taavi Esko
Loo Kammerkoor – Mareks Lobe
Maardu – Loo Segakoor – Ahto Nurk, Virve lääne
Püünsi Jakobi koor – Andrus Kalvet

Mudilased:
  Kostivere LPK – Anneli Ottep
Neeme LPK – Silja Trisberg

Mudilaskoorid:
Loo KK – Aare Värte
Kostivere PK – Anneli Norma
Neeme kool – Karin Ringmaa

Rahvamuusika kollektiivid
Salme Kultuurikeskuse R/m orkester
„Ants ja Liisu“ – Ahto Nurk
Loo R/m kvartett „Heli – Neli“ – Ahto Nurk
Neeme ans. „Briis“ – Aleksander Kaidja
Saue „Kägara“ – Harald Matvei
Viimsi KK R/m ans. „Pirita“ – Ahto Nurk

Rahvatantsurühmad:
Loo R/m naisrühm „ Loolill“ – Virve Lääne
Saue naisrühm „ Kägara“ – Elena Kalbus
Neeme R/m naisrühm „ Tilder“ – Karin Ringmaa
Kiili memmed – Laine Kahu
Maardu Memmed – Tiina Soans
Kostivere Põhikooli lasterühmad – Svetlana Siltšenko
Kolga Segarühm – Tõnu Lindvet, Karin Saarmaa
Kose – Uuemõisa „ Kapak“ – Kadri Tiis
Ida  – Harju Koondpuhkpilliorkester – Ott Kask
Laulupäeva toetas Harjumaa Omavalitsuste Liit.

XXI Jõelähtme laulu- ja tantsupäev toimus 7. juuni 2003.a

07.06.2003 Toimus  Jõelähtmes Jägala – Joal XXI Laulu ja tantsupäev. Üritus algas Jõelähtme valla mudilaste ühiskavaga. Esineti A. Mattiiseni lauluga „Kui mind  keegi ei sunniks“ ja U. Sisask „ Hea tuju õpetus“. Juhendas Kai Müürsepp.
Peol osalesid Jõelähtme valla kõigi haridusasutuste lapsed – Loo Pääsupesa, Loo keskkooli, Kostivere lasteaia, Kostivere põhikooli, Neeme“ Mudila“ ja Neeme algkooli kasvandikud.
Lauluga rõõmustasid kuulajaid Kostivere päevakeskuse memmed ja tantsuga esinesid „Loolille“ naisrühma tantsijad.
  Esmakordselt esines ka Jõelähtme koguduse ansambel 3 vaimuliku rahvalauluga Silja Trisbergi juhendamisel.
  Külalistena tuli esinema „ Kuusalu puhkpilliorkester“ Ott Kask juhendamisel ja segatantsurühmad Tallinnast ja Kolgalt.
  Kontserdi lõpetas ühislaul „ Jägala juga“R. Kõrgemäe/R. Kaugver.
„Jägala juga“ on Jõelähtme laulupäevade motolaul. XXI laulupäevaks sai laul uue kuue ja laste tarvis 2- häälse seade. Loo keskkooli õpetaja Aare Värte komponeeris laulule fonogrammi. Samuti põimis ta meloodia ja kosekohina helidest avasignatuuri.
Sel korral anti Elsa Rikandi preemia üle Kostivere põhikooli tantsuõpetajale Svetlana Siltšenkole.
Teadustaja oli Marika Kurvet.
  Tänati Jõelähtme rahvamaja juhataja Maie Ramjalga, Loo keskkooli noori helitehnikuid ja paljusid teisi.

XXII  Jõelähtme laulu- ja tantsupäev 6. juunil 2004.a

 XXII  Jõelähtme laulu- ja tantsupäev toimus  6. juunil 2004.a
Üritus algas Jõelähtme valla mudilaste ühiskavaga mida juhatasid Sirje Põllu ja Elvi Hantsom.
Lisaks esinesid veel Kostivere rahvatantsurühmad ja mudilas- ja lastekoor Svetlana Siltšenko ja Silja Trisbergi juhendamisel.
Loo lastekoore juhatasid Leili Värte ja Aare Värte.
Neemest esines Koolilaste šougrupp juhendajaks Merike Kahu. Külaslisesinejateks olid Tantsuansambel Lee ja Püünsi Põhikooli rahvatantsurühmad juhendajateks Maido Saar ja Hele Pomerants.
Kuusalust esines Kuusalu puhkpilliorkester – Ott Kask juhendamisel.  Karin Saarma juhendamisel esines Kolga segatantsurühm. Tallinnast tulid kohale Pelgulinna rahvamaja segatantsurühmad  –  juhendaks oli Erika Põlendik.
Jõelähtme rahvamajast esinesid ansambel „Annab Re“ juhendajateks Meeli Tammaru, Priit Põldmaa ja ansambel „Ajastud“.
Veel esines Loo – Maardu segakoor orelil mängi Tiina Muddi ja juhatasid Virve Lääne ja Ahto Nurk. Loolt tuli esinema naistantsurühm „Loolill“ juhendajaks Erika Põlendik.
Esines ka kvartett „Heli – Neli“, mida juhatas Ahto Nurk
Merike Kahu tuli esmakordselt esinema šougrupiga „Neeme Nogia“, mis osutus väga menukaks.
Vahepause ilmestas Margus Abel.
Finaalis esinesid kõik rahvatantsurühmad Kalev Järvela „ Las jääda ükski mets“ järgi. Ürituse lõpetas ühendkoor koos rahvaga, esitati Raimond Kulli „ Kodumaa“.

XXIII  Jõelähtme laulu- ja tantsupäev 7. juunil 2008.a

7. juunil 2008.a toimus Jägala Joa lauluväljakul 23 Laulupäev, mis korraldati Eest Vabariigi 90- nda juubeliaasta auks. Kontserdiga algasid ka ettevalmistused 2009 .a üldlaulupeoks. 
Laulupäeva  üldjuht oli Silja Trisberg
Laulupäeva korraldamise ja kujundamise keskmes olid Jõelähtme rahvarõivad ja nende kandmise õpetamine lastele ja noortele.
Silja Trisberg ja Margus Kirja käisid ERM-is vanu Jõelähtme mustreid
uurimas. Mille põhjal  kunstnik Alina Korsmik sai ülesande ülesjoonistada audentsed rahvarõivakomplektid, mida kasutati  kavabukleti koostamisel, kujundamisel. Koostati õpimapp, kus oli sees 1: 1 käiste tikandite lillornamentide identsed kontuurjoonised, 2008 aastal käibel olevate Jõelähtme rahvarõiva seeliku kangaste skanneeritud näidiste lehed. Kunstniku koostatud  leht tarbeesemetest, millede kaunistamiseks on võimalik edaspidi etnograafilist materjali kasutada. Näidisleht, mis valmis koostöös Silvia Allimanniga ja lehel oli kujutatud autentseis Jõelähtme rahvarõivais mees ja naine. Silvia Alliman teostas ja Virve Valtmann – Valtson tikkis vanade mustrite järgi uued eksklusiivsed rahvarõivakomplektid.
Rebala muuseum koostöös Margit Pärteliga oli välja pannud kohalikku rahvarõivast tutvustava näituse.

Esinejaid oli Laulupäeval  Viimsist, Jürist, Märjamaalt ja Tallinnast kokku umbes 450 inimest.
  Jõelähtme Laulupäeval kõlas Aare Värte sõnade ja viisiga laul „Mu eesti keel“. Aare Värte on teinud paarkümmend aastat tagasi laulu „Mu eesti keel”, mis on kõlanud paljudel laulupidudel. Asjatundjad arvavad, et see laul on kunagi kindlasti ka üldlaulupeo repertuaaris. Harjumaa laulupäevadel on seda lauldud palju ja korduvalt.
Esinejaid oli kokku umbes 450 inimest.
Jõelähtme laulupäeva tegelased ja nende juhendajad.
Loo beebikooli lapsed ja emmed- Kai Müürsepp
Kostivere lasteaia lapsed – Sirje Põllu
Loo lasteaia Pääsupesa lapsed – Evi Anstal

Neeme Mudila lapsed – Sirje Põllu
Neeme Algkooli lauljad – Sirje Põllu
Kostivere Põhikooli mudilaskoor – Allan Kasuk
Loo Keskkooli mudilaskoor – Leili Värte
Loo Keskkooli lastekoor – Aare Värte
Kostivere Põhikooli lastekoor – Allan Kasuk
Loo Keskkooli poistekoor – Leili Värte
Loo Kooli rahvapilliorkester Loopill – Virve Lääne, Ahto Nurk
Salme Kultuurikeskuse RMO ansambel Ants ja Liisu – Ahto Nurk
Kuusalu Pasunakoor – Ott Kask
Loo lastevanemate segakoor – Leili Värte, Aare Värte
Kostivere – Neeme lastevanemate segakoor – Allan Kasuk, Silja Trisberg , Aleksander Kaidja
Loo – Maardu segakoor – Virve Lääne, Ahto Nurk
Ansambel Amabile – Meeli Lass
Ansambel Annabre – Mareks Lobe
Loo kammerkoor – Age Mets
Jõelähtme koguduse ansambel – Silja Trisberg
Laste- ja noortekoor Hellas – Aleksander Kaidja
Kostivere Päevakeskuse vokaalansambel Rukkilill – Kai Sõitja
Kostivere Päevakeskuse tantsijad – Taimi Možajeva
Neeme naisansambel Briis – Aleksander Kaidja
Loo kultuurikeskuse seenioride klubi Pihlakobar – Kai Müürsepp
Kostivere Põhikooli tantsijad – Svetlana Siltšenko
Püünsi Põhikooli rahvatantsijad – Hele Pomerants
Rahvatantsuansambel Lee tantsijad – Maido Saar
Jõelähtme rahvamaja noorte rahvatantsurühm – Svetlana Siltšenko
Naisrahvatantsurühm Loolill tantsijad – Erika Põlendik
Märjamaa rahvamaja naisrühm Ülejala Sussisahistajad – Karin Andersalu
Rae Kultuurikeskuse naisrühm Jürid–Marid – Linda Pihu
Laulupäeva korraldas Jõelähtme vald.

 XXIV Jõelähtme laulupäev, Jõelähtme – Kuusalu laulu-tantsupäev “KaRukellad helisevad” 2.juuni 2012.a.

2. juunil 2012. aastal toimus kahe valla esimene ühine laulu- ja tantsupidu Jägala joa ürgorus ning kandis nime “KaRukellad helisevad”. Pidu toimus XXIV korda.
Laulupeo kunstiline juht oli Karin Soosalu, peokoordinaator Elle Himma, assistent, tekstide seadja Kadri Lepik, kunstnik Anu Karjatse.
Poiss Karmo Viherpuu, Tüdruk Romi Viskar
Karukellad on haprad ja kapriissed taimed. Karukelli ei maksa noppida ega oma peenrale ihaldada. Ta ei õitse vaasis, ka ei kannata ta välja kaevamist, siis ei kasva lill enam endiselgi kohal, uuest rääkimata. Meie esivanemad on teadnud seda ja lasknud tal olla ja õitseda seal, kuhu ta oma juured sirutas. Mõningad karukella liigid on aegade jooksul muutunud nii haruldaseks, et isegi tema kasvukohad hoitakse saladuses. Seda selleks, et inimene ei saaks tulla haiget tegema.
Karukell on  lill, mida Jõelähtme rahvas on oma rahvariidemustrisse jäädvustatud ja mida Jõelähtme enda omaks peab.
  Anu Karjats, laulupeo kunstnik töötas välja karukella motiividel lauluplatsi ja trükiste kujunduse ning sümboolika.
Kontserdi läbivaks teemaks oli loodus ja kodu ning peo teemaga juhiti veel tähelepanu Ruu ja Kodasoo külade võitlusele piirkonda kaevanduste rajamise vastu. Vahetekstidega seoti  laulud ja tantsud ühtseks tervikuks. Peategelased olid poiss ja tüdruk, nende kaudu näidati, kui tähtis on kasvueas oma lapsepõlvekodu ja ka täiskasvanuna on oluline, et oleks koht, kuhu tagasi minna. Lauludesse ja tantsudesse põimiti sisse mõtisklused looduse haprusest ja ilust, elu võimalikkusest selle keskel ja tulevikulootustes.
Esiettekandele tuli Erki Meisteri sulest spetsiaalselt sellele laulupäevale kirjutatud uudisteos „Karukellad helisevad“, mille sõnade autoriks on Ruu küla elanik Jaan Tepp.
  Jõelähtme laulu- ja tantsupeoga ühinesid Kuusalu valla laulukoorid ja tantsurühmad, samuti on kohal mitmed kollektiivid Rae ja Viimsi vallast ning Tallinnast. Laulupäevale oli  registreerunud 22 erinevat laulukollektiivi 435 lauljaga ja 19 tantsurühma 257 tantsijaga, samuti Kuusalu puhkpilliorkester ning Randvere pasunapoisid.

XXV Kuusalu – Jõelähtme laulu-tantsupäev 30.mai  2015.a.

30. mail 2015. a toimus Kuusalu kooli staadionil, männimetsa varjus Kuusalu ja Jõelähtme valla  XXV laulu- ja  tantsupäev.
  Pidu kandis pealkirja REGILAUL JA KARUÄKE.
Peo idee, nime ja kava kontseptsiooni autor ja kunstiline juht oli Karin Soosalu.
Peo kunstnik oli  Anu Karjatse.
Staadioni nõlval kasvavad 7 mändi ehiti hiiepuudeks.
  Jõelähtme muusika- ja kunstikooli ning Loo keskkooli ühised hiiepuud kujutasid rahvariides naisi. Neeme kooli laste kaunistatud mänd oli merevahupuu – Neeme kool on kolmest küljest ümbritsetud merega.
Päev oli pühendatud Veljo Tormise 85. sünnipäevale. Veljo Tormis oli Kuusalu valla aukodanik.
  Veljo Tormis helilooming tugines suuresti eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Köstri ja organisti peres üles kasvanud helilooja tõi eheda regilaulu tagasi laulukooride lauluvarasse. Teame, et väga suur osa pärimustantsudest on kogutud kokku just Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna küladest.
Koorid esitasid Veljo Tormise seatud rahvalaule. Kuusalu Kunstide Kooli sümfooniaorkester ja Kuusalu pasunakoor mängisid „Kuusalu pulmamarssi“.
Memmede ja noorte tantsudele mängisid saatemuusikat Lahemaa rahvamuusikud.
  Peol oli esinejaid kokku üle 800 alates algklassilastest kuni tantsumemmedeni. Kuusalu vallast osales 20 kollektiivi ligi 400 esinejaga, Jõelähtme vallast 18 kollektiivi umbes 300 laulja-tantsijaga. Loksa linnaga seotud taidlejaid oli kokku 120.
Esines ansambel Estonian Voices ja Kadri Voorand oli selleks peoks kirjutanud laulu „ Lauluäke“.
Peo üks viimastest esinejatest oli laul „Õhtu ilu“ noortelt autoritelt Pärt Uusberg ja Kärt Johanson.
Õhtu lõppes ansambli Metsatöll kontserdiga.

Lühidalt veel infonoppeid.